Kassid kodust ära, hiirtel pidu ehk horisontide laiendamine

Täna oli hea päev. Kui vahepeal tundus, et läheb võib-olla üksluiseks ja igavaks siis täna kõik sujus kenasti. Hommikupoolikust mina suurt midagi ei mäleta, sest istusin töökoja nurgas maas sallist turban tihedalt üle silmade ja kapuuts peas ning üritasin medikamentide abil toibuda hirmsast migreenist. Korra oli juba tunne, et töötegemisest ei tule miskit välja ja pean haiguspuhkusele minema. Õnneks toibusin. 

Tiina samal ajal oli jätkuvalt tubli ning jätkas meie eile liimi ja pressi alal pandud spoonitud paneeli servade korrigeerimise ja ületriikimisega. Selleks ajaks kui see valmis olin ka mina enamvähem toibunud ja suundusime järgmise spoonimise juurde. See oli väike ots - kamina ülemise osa puidust kattepaneelidel olid mõned servad rebenenud. Tiina oli kaval ja võttis triikrauaga sulatades ühelt vanalt ülejäänud tükilt spooni maha, et seda siis paranduseks kasutada.

Spooni eemaldamine snooiparandusteks kuuma triikraua ja niisutamisega

Paraja tüki sobitamine

See tehtud otsustasime varajase lõuna kasuks, et peale lõunat jätkata oma eile pooleli jäänud metallitööga. Endiselt on väljas burgaa. Lugesime uudistest, et Madalmaades ja Saksamaal olla möllanud eile öösel tõesti torm ja ju selle tormi tagatipp siis ulatus meieni. Kõige selle tulemusena osutus lõunale pääs pisut raskemaks ettevõtmiseks kui muidu. Nimelt oli juba terve nädala kaunilt õitsenud paju jõud lõpuks raugenud ning ta oli otsustanud langeda lõunarestorani ukse ette nii, et igasugune lootus lõunale murda oli olematu.

Ukse ette kukkunud puu

Migreenitõvest paranenud Mirjami igapäevane eine. Lahutamatuks osaks on pierogi.

Peale lõunat suundusime toksima. Kui eile oli selle töö kallal nikerdamine minule paras katsumus siis täna oli tegemist väga huvitava meelelahutusega. Käsi muidugi väsis sellest lõputust toksimisest ja torni hoidmine polnud sugugi lihtne töö. Mis me siis tegime. Tiina oli jõudlusega minust eespool ning kuna tal olid servad kenasti konkreetseks toksitud ja üldine kumerus antud, jätkas ta hoopiski uutel viisidel. Nimelt sai ta kätte mingi poti, kus see oli tumedat tooni kivikõva ollus. See pidavat olema pigi moodi asi aga kui seda sulatada siis lõhnas pigem kui mingi tinutamisel kasutatav asi. 

Tiina soovis tausta pisut liigendada, et kaheksakand paremini esile tuleks. Seega oli vaja kumerat pinda kuhu ese kinnitada. Selleks see suur pott tumeda ainega. Soojapuhuriga sulatada, ajada kokku kena kuhi ning asetada ese kuhja otsa nii, et alla õhuvahesid ei jää. Seejärel lasta pisut taheneda ning asuda tornidega vajalikesse kohtadesse, meelepärases suuruses ja tiheduses konarusi sisse toksima. Et seda musta pigilaadsest sodist lahti saada tuli ese taaskord üles kuumutada ning vees jahutada. Siis muutus must aine kõvaks ning oli haamriga toksides kergesti eemaldatav. 

Edasi tuli kõik pinnad terasharjaga igasugu jääkidest puhtaks hõõruda ja kergelt ka terasvillaga üle.

Järgmiseks tahtsime mõlemad et, toksitud konarused oleks tumedamad kui kujutatav element. Selleks kasutasime lihtlabast oksüdatsiooni protsessi. Pintseldasime kemikaali peale nii mitmes kihis, et pind muutuks mustaks ja siis hõõrusime üleliigse siledatelt pindadelt 0000 terasvillaga maha. Ning põhimõtteliselt valmis ta oligi. Lõpetuseks lasime meister Piotril eenduva osa üle poleeerida ning siis tahtsin mina ka juba kena sädelevat asja ja lasin enda oma samal viisil ära töödelda. 

Mirjam üritab elu eest Tiinale järgi jõuda

Tumeda aine sulatamine ja  eseme paigaldamine, et alustada tausta liigendamist

Tausta liigendamine

Piotr aitab tausta toksimisel kaotatud üldist kumerust taastada.

Traatharjaga üldise mustuse eemaldamine enne oksüdeerimist

Oksüdatsiooni keemia pealekandmine pintsliga

Oksüdatsioonist tume pind. Alt paremast nurgast on Tiina juba pisut lihvinud

Meister Piotr annab viimase läike

Valmis tööd. Premal Tiina, vasakul Mirjam

Erinevate suuruste ja teravustega tornid. 

Valik tööriistu tehtud töö tarvis

 Oleme tegelikult täitsa rahul. Piotr ja Anita arvasid, et esimese töö kohta väga kena. Mina lahkusin küll sellest töökoja otsast suu kõrvuni meeleolus ja olin väga õnnelik, et sellist tööd pisut proovida sai. Ega Tiina minust emotsionaalselt sugugi maha ei jäänud. 

Üleüldse oli meil sihuke "kassid kodust ära, hiirtel pidu" päev, sest nii Piotr kui Pawel olid enamuse päevast olnud kuskil objektil. Oma töökoja nurgas uurisime töökotta tagasijõudnud Pawelilt, kas tal meile tööd on. Üks väike liimijääkide puhastus, pahteldus ja lihvimine oli kuid see oli ka kõik. 

Tõeline šhokk tabas Pawelit siis kui teatasime, et meil peaks homme olema viimane tööpäev. Selle uudise peale hakkas Pawel korrutama üsna ahstaval häälel: "No,no, no, noooo, no, noo!!". Sealjures itaalia keelse aktsendiga. Edasi kordas ta minu korda: "Very important project. No, no. Very important project." Ütlseine talle, et me homme teeme kõik ära mis vaja, pangu meile asjad ainult valmis. 

Hommikul pani Pawel muidugi sellise pirni maha, et anna olla. Tiina pidi rabanduse saama. Seisavad kahekesi seal meie liimitud spoonisärgiga prussi ees ja Pawel ütel: "This is not good job". Tiina ajab silmad punni ja ahmib sisemiselt õhku enne kui Pawel jõuab teatada: "This is really good job." 

Vasakpoolnset paneeli kaunistab meie liimitud spoonisärk ja parempoolse tahvli profiiliga raampuud on meie plommitud

Laepaneeliderestauraatorid kutsusid mind taas kätt külge panema ka nende projektis ja ma lubasin lahkelt neid austada oma seltskonnaga homme. Loodan, et Pawel meid tööga üle ei koorma ja see mul ikka õnnestud. Nad pidavat hakkama homme munavööd maalima.

Teel koju juhtus see mida Tiina ennustas juba ammu juhtuvat. Piletikontroll. Kui olime isekeskis spekuleerinud, et ei tea, kas meie nimelised ja pildiga sõidukaardid ka töötavad, siis täna saime kinnitust, et jah. Selle katsumuse läbisime edukalt.