Mirjami ja Tiina seiklused Alam-Sileesia pealinnas Wrocławis: Elamusi igast vallast ehk praktikakoht, traditsiooniline köök ja kultuuriprogramm

Päeva esimeseks ja meie jaoks vaieldamatult põnevam osaks oli praktikakohaga Reno tutvumine. Sinna toimetas meid siinse vahendusfirma Aviva praktikakohtade otsimisega tegelev väga tore ja asine Ania. On räägitud palju sellest, et poolakad on sõbralikud ja abivalmis ning tema on suurepärane näide sellisest poolakast.

Ettevõtte on Reno. Asub ta 19 sajandi lõpupool ehitatud tööstuspiirkonnas. Uksest sisse astudes oli selge, et just see on meiele õige koht. Vastu tulvasid kõiksugu lakkide, liimide ja puidu lõhnad. Soe, avar ning valge ruum kohe kutsus tööle. Vastu võttis, meid ettevõtte omanik Pjotr. Esmalt asusime paberiimajanduse kallale ning end sellest läbi närinuna suundusime tutvuma tööplatsiga ja sellega, mis meid homme ees ootab.
Ja siis ootamatu üllatusena uudis tööpäeva pikkuse kohta - 8-12 Meie: !!!!??. Nemad: Noh võib ka 14.00ni kui on soovi. Meie:!!?. Äkki võiks ikka kauem olla. No nii viieni vähemalt?
Meie entusiast oli neile üllatav, kuid seda meeldivalt. Pragu ettevõttes praktikal olnud kaks Hispaania tüdrukut on just nimelt tööl 8-12.

Sottid selget, töökohaga tutvutud, entusiastlik sära silmis, jätsime Pjotriga nägemist ning suundusime uusi seiklusi otsima.
Ja pettuda meil ei tulnud - elamusi pressis sisse igast küljest.

Ania käest olime uurinud pisut tratidsioonilist Poola toitu pakkuvate söögikohtade kohta ning selle tee me jalge alla võtsimegi. Valituks osutus Kurna Chata kus lisaks pelmeenidele pakuti kõiksugu traditsioonilisi suppe ja lihatoite.
Mina (Mirjam) valisin verivorstid, et ära näha ja maitsta, milles poolest siinsed erinevad meie omadest. Tiina valis tulise guljašši (Flaming Gouljash in english). Kui ettekandja meie toitudega köögist välja tuli, arvasin ma estiteks, et see nüüd küll ometi meie toit olla ei saa. Kuid eksisin. Ettekandja asetas Tiina ette elegantse liigutusega panni milles põles lahtine tuli. Keset panni leekide vahel, mulises valges savikausis too guljašš. Serveering oli nagu inglise keelne nimi flaming lubas sõna otsesse mõttes leekides.

Tiina leegitsev guljašš

Mirjami poolapärased verivorstid

Lisaks sellele, et Grand Entering oli meeldejääv, maitsestis toidud väga hästi. Gouljašš oli mitmekülgselt maitsestatud ning vürtsikas ning minu verivorstid olid pehmemad ja mahlakamad, kui Eesti omad.

Pealelõunase aja sisustasime kultuuriväärtustele pühendudes. Juba kolmandat päeva käime mööda linna ringi ning kordama üle kõik arhitektuursete elementide nimed mida teame - kapiteel, tümpanoon, piilar jne. Samas üritades sotti saada stiilidest.

Sihtpunkt 1 tänasel pärastlõunal - Wroclawi Ülikooli kirik. Ühed ütlevad et Jeesusele pühendatud, teised, et St Matthiasele. Kirik oli muljetavaldav barokki suursugususega. Ajahambast pisut puretud ning mitmeid kohmakaid restaureerimisi/parandustöid näinud kirikuruum oli äärmiselt toretsev ning kaunis kogu oma stuki, kunstmarmori ja kullatud ilus, lisaks maalitud võlv.

Wroclawi ülikooli kiriku peegeldus ülikoolilinnaku moodsalt klaasfasaadilt.

Mööda Odra jõekallast edasi jalutades leidsime ülesse 1806 ehitatud turuhoone, mis hetkel toimib peamiselt puuvilja ja lilleturuna. Sisemusest eest leitud kooslus oli ootamatu ning omapärane - ülal kaarduvad betoonvalukaared ning all põrandapinnal puuviljade ja lillede erksavärviline kirjusus. Lisaks akendest sisselangev valgus lõid sooja ja ilusa vaatepildi.

Turhoone väljast ...

... ja seest

Kultuuriprogrammi lõpetuseks olime välja valinud Panorama Raclawicka. Spetsiaalselt selle ekspositsiooni jaoks disainitud ja 1967 aastal ehitatud hoonest leiab eest Taclawicka lahingut kujutava maali. keset saali asub kõrgem vaatusplatform, kust on võimlaik vaadelda 360 kraadi enda ümber maastiku,mis kujutab lahingut, kus poolakad võidukalt 4 aprill 1794 tagasi Vene tsaari väed.

Maal oli pahvikslöövalt realistlik ning tekkis tõesti tunne nagu viibiks keset lahinguvälja kõrgemal künkal. Pole eriti sõnu et kogetud edasi anda.

Kuna seal pildistamisega oli raskusi võime pakkuda vaid hoone välisvaateid ning veebiaadressi, mis kajastab kogu ekspositsiooni laiemalt. Kuigi tuleb ütelda, et maali mõjusust ning reaalsus,et suuda edasi anda ükski pilt ega ülesvõte.

Panorama Raclawicka

Panorama Raclawicka välisvaade

Lõpetuseks lisaks veel mõned meeleolupidid tänasest päevast. Kindlasti ka üks päkapikupilt sest neid kohtab siin endiselt igal sammul ja igal moel.

Ja veel: kell 9 alustasid meie noored majanaabrid hispaanlased igaõhtuse traditsioonina õhtusöögi valmistamist. Kõrvale vaadatakse mobiilist jalgpalli. Kummaline rahvas. Päeval peavad siestat ja magavad ning öösel teevad süüa.