Pildikesi siit ja sealt (ehk no sai alles käidud...)

Kell 7 ärgata on päris tore. Siis saab mõelda, mida alanud päevaga peale hakata. Üldiselt oli plaan varasemalt paigas- vaja külastada kohalikke vaatamisväärsusi. Milliseid täpsemalt, aitas välja valida reisijuht Mirjam. Vana juudi kalmistu, Sky Tower, Hala Stulecia ja võib-olla ka loomaaed.

Plaan paigas, vammused seljas (Suur viga!! Täna nimelt oli väga soe, umbes +14 kraadi, tuulevaikne ja päikeseline ilm), võis meie matk alata. Va hea ühistranspirt viis meid ümberistumiseta linna, veidi jalutamist, piletiraha (7 zlotti) ja vana juudi surnuaed ootas meid.

Ütleme nii, et ma ei ole veel Mirjamit nii lööduna näinud, kui ta juudi surnuaias oma kaamera kotist võttis ja avastas, et oli mälukaardi arvutisse unustanud. Me oleks võinud ka samahästi koju tagasi minna, sest mis seal tõde salata- ilma tema kaamerata jääb ju pool elamust saamata.
Aga käisime ikka ringi peale, imetlesime huvitavaid arhitektuurisümbioose müüride juures, monotoonsust keskmisel alal ja tohutult lokkavat luuderohtu, mis oli matnud suure osa haudu enda alla. Kel huvi, võib täpsemalt lugeda Wikipeediast.

Pildid Internetist

Edasi viis meie tee turismiobjektile nimega Sky Tower, mis väidetavalt on praegu Poola kõige kõrgem hoone ja mille ülemistelt korrustelt avaneb hunnitu vaade.Loomulikult ei saanud meie turismiringkäiks enne jätkuda, kui oli hangitud uus mälukaart Mirjami fotokale.

Siinkohal laseks nüüd küll piltidel rääkida, sest vaade oli vägev (vaatamata sellele, et kardan kõrgust).

Sky Tower (pilt internetist)

Plac Powstancow Slaskich

Vaade vanalinna suunal

Järgmisena viis tee meid Hala Stulecia'sse, mis kujutab endast 20. sajandi silmapaistvamat ehitist, ta on kantud ka UNESCO kultuuripärandite nimekirja  ning väidetavalt on tegu Wroclavi tuntuima ehitisega ja mis sobib väga mitmesuguste sündmuste tarbeks. Halli ennast ümbritses väga ilus pergola ning samas on ka Jaapani aed ja kuulus purskkaevude väljak. Need kaks viimast olid kahjuks veel suletud.

Iglica

Hala Stulecia Pergola

Üllatusena sattusime kohalikule vanakraamilaadale, mida peeti sealsamas halli juures ning hallis sees oli 63. WROCŁAWSKA GIEŁDA I WYSTAWA MINERAŁÓW, SKAMIENIAŁOŚCI I WYROBÓW JUBILERSKICH, mis siis kujutas endast mineraalide, kristallide, ehete, käsitöö, kohaliku toidu ja pärlitöö laata. Täitsa ahhetama võttis kogu see melu ja ilu.

Vanavaralaat

Kohe üle tee Hala Stulecia'st oli loomaaed ning seda me ju ometi pidime nägema (ausalt, selleks ajaks lõid jalad  juba kergelt tuld ja silmades helkles igatsev pilk toidu järele). Ja ka siinkohal ei pidanud me kahetsema. Loomaaed oli väga kena, eriti Afrykarium. Jälle pildid aitavad asu saada, kui äge seal oli. Me nägime haruldasematest loomadest kaelkirjakuid, kelledest üks tahtis oma nina meile pihku pista.

Wroclawi loomaaia peasissepääs

Ülimoodsa ilmega Africanium väljast...

... ja seest

Tema sooviski nina sülle pista

Perekondlik õrnushetk

Siis olid veel leemurid (tuntud Madakaskari multifilmist)

Igavesti vahva oli ka veealune maailm, kus ujusid igasugu haid, raid, kalad, mureenid, näha oli ka pingviine, krokodille ja muid elukaid, kes tavaliselt troopikamajades elutsevad. Väljas olid suht lõõgastunud olekus kari hunte, tiiger ja lõviperekond. Tallinna Loomaaia kitsevalik on muidugi suurem, aga ka siin leidus mõni huvitav isend. 

Kokkuvõttes väga tervitatav elamus loomaaiast!

Üilõõgastunud hundid

Heinalõuna jõehobudele

Mantee tukub

Triibuhiire pere

Loomaaia järel tuleb loomulikult kohvikusse minna, meie puhul siis mingisse kohta, kus vähegi miskit söödavat antakse, õhtune poering ja koju. Oli vast päev!

Tere Kevad!