Praktika alaku!

Tänane päev algas varakult, et jõuda kella 8ks praktikale. Väike hommikukohv ja võileib reispassiks ning minek. Läbi haruldaselt jaheda linna praktikakohta jõudes võttis meid seekord vastu Pawel, kes näitas kätte meile esimese töö- kraapida värvist puhtaks suur, klaasitatud kahepoolse ukse üks pool, mis juba mõningase kraapimise järel osutus tammepuust tehtuks.

Tiina ragistab tööd teha

Igatahes oli alguses tegemist segadusttekitava olukorraga, kuna alguses anti meile kätte pahtlilabidad ja kuumapuhurid. Puhastatav värv oli aga sellist kleepuvat laadi ja kippus kogunema pahtlilabida külge, misjärel Pawel tõi meile 2 kaabitsat. No kraapisime nendega rõõmsalt, kui meie juurde astusid samas firmas praktikal olevad noored Hispaaniamaa tislerineiud. Nemad oma kogemuste pinnalt soovitasid meil siiski jätkata kuumapuhuritega, kuna kaapimine tegevat käed niiiiii haigeks. No me siis arvasime, et me proovime ja katsetame kuni leiame endale hea variandi. Viimaks tõi Piotr (omanik) Mirjamile kaaplehe ja see oli meie heureka-hetk. Seda meil vaja oligi! Lõpuks kauplesime ka teise kaaplehe välja ja asi edenes kenasti. Õpetaja Epp liigutab siinkohal kindlasti kõrvu :)

Teine päeva tipphetk oli, kui hakkasime ukse alaosast ära kangutama vana puidust paneeli, kuna see oli kõvasti kahjustada saanud. Lõpuks koos kohaliku meestööjõuga saime selle lahti ning seal avanes kahe alumise raampuu vahel tühimik, milles peitus rohekas rullikeeratud ese. Piotr võttis selle välja  enne, kui  Mirjam fotoka võtta jõudis ja lahkus kuskile. Jäime siis ootama, mis leid see oli. Lõpuks tuli ta tagasi, olles ise elevil. Selleks esemeks osutus ümbrik käsitsikirjutatud dateeringuga 15.04.1926, nimega Langer II V. Ja selles ümbrikus oli laitmatus korras 10000 saksa margane kupüür. Täitsa tore, kuid ärge liialt erutuge- rikkust me sealt ei avastanud- sellise kupüüri väärtus internetiavaruste põhjal on alla 10 €.

Peidukoht ...

.... ja selle sisu.

Igatahes päeva lõpuks oli meil uks enam-vähem puhas. Siis hakkasime ka töökojas veidi lahtisemate silmadega ringi vaatama ning nägime, et neil on suhteliselt palju YATO firma tööriistu (üllatav, eks :P !) ja veel leidsime vana hea Liberoni vaha. No vähemalt midagigi tuttavat. Õhtupoole tulid tööle ka kaks Poola neiut. 

Ahjaa, kas ma ei maninud, et keegi seal firmas ei rääkinud inglise keelt kuni selleajani kui need neiud tulid. Nende (täpsemalt Anita) käest uurisime, et kas nad ka praktikal või nii, aga tuli välja, et nad hoopis töötavad seal. Positiivne, igatahes!

Tänane päev lõppes aga töökoha korrastamise, nina tolmust puhtaksnuuskamise ja K-bussis kojuloksumisega.  Ei mingit kultuuri tööpäevades...

Meie tööplats keset töökoda

Tänane päkapikke pole. On vaid puuvõõrikud.