Lihvime, lihvime, vestame ja korgime

Kuna eile bussi ja trammiga töölejõudmine läbi kesklinna ummikute osutus aeganõudvaks, sest buss seisis iga foori taga, siis otsustasime täna proovida tramm tramm süsteemi. Tramm nimelt on  oma tee ja ei seisa ühegi auto taga  ühelgi ristmikul närviajavalt kaua.  Ühistrantsport on siin üldse väga tihe ja suht täpne. Seda muidugi mitte tipptundide ajal. Meile on õnneks programmi poolt ette nähtud linnasõidu kaart nii, et võime sõita ja kihutada palju süda lustib.

Nimeline ühissõidu kaart

Tööpäev oli täna juba kergem ja tuttavam. Asusime kohe oma ukse kallale vingete surveõhul töötavate vibralihvuritega, et eemaldada viimsedki jäägid värvist ja tuua välja haljas puit. Vibralihvureid oli mitmes suuruses. Lisaks saime kasutada tavalise taldlihvija. Täristasime seal hoolega kuni lõunani. Nurgad ning uurded käisime üle lihvpaberi ja kaapelehega, et tulemus saaks ikka hea. Tagasisided saades saime teada, et oleme teinud liigagi head tööd. Heas mõttes siiski.

Surveõhulihvurid

Praktikant Mirjam lihvib, lihvib, lihvib.

Nagu Tiina eile ütles on tegu uksega, mis on keskelt klaasitud. See keskne klaaside raamistik on aja jooksul kuivanud ja pragunenud ja mõnes kohast pisut murdunud. Arutades kohalikega selle üle kuidas peaks toimima küsiti meilt kuidas meie teeks. Meie pakutud ettepanekud tundusid olevat sobivad ning saime rohlise tule.

Nagu meie kohtaktisik Ania oli ütelnud ootavad poolakas omapoolset huvi ja initisiatiivi ülesnäitamist. Nad tahavad näha, et sulle meeldib see töö ja nad tahavad näha, et sa tunned huvi ja mõtled kaasa. Julged teha ettepanekuid. Meie suur huvi asja vastu ja pidevad küsimused kõiksugu asjade koht, mis töökojas toimuvad on vist pisut ootamatud ja meie huvi pisut harjumatu, sest nad on alati justkui üllatunud kui me millegi  kohta uurime. Väidetavalt varasemad praktikandid pole olnud nii osavõtlikud. Vastuvõtt on olnud seega tõesti väga soe.

Vaikselt hakakvad välja ilmuma ka isikud, kes mõistavad pisut rohkem inglise keelt kui Pawel. Tema valdab hispaania ja itaalia keelt ning suhtlus toimub just nendes. Lisaks veel poola ja kehakeel. Väga abivalmis on Anita, kellega suheldes pole tarvis kasutada niivõrd palju kehakeel.

Niisiis töö. Töökojas valitseb pidev tööriistade puudus, mille küll korvab kohati inimest abivalmidus ettekerkivate probleemide lahendamieks aga siiski tunneme mõlemad puudu oma tööriistakohvritest ning kooli töökoja rikkalikust valikust.
Teine suur jama on see, et kõik tööriistad on ajahambast näritud. Peitlid on nii nürid, et nad ei  kujuta mitte mingisugust ohtu ühelegi väikelapsele (kui need peaks tööriistad mingil põhjusel oma valdusesse saama). Osad on väga hambulised, ümarad või lihtsalt pooleks. Vägisi kipuks poodi luisku ostma, et neid natukenegi teravamaks saada. Mutrivõtmetest, pahtlilabidatest ja lihvpaberi olemasolust ma ei räägigi. Kuigi peab ütlema vaatamata puudujääkidele oleme oma tööd kenasti tehtud saanud ning leidlikuse tase meil siin aina kasvab.

Peale lõunal alustasime vestmise ja korkimisega. Nimelt oli vaja üks jupp välja vesta, et see paigaldada puuduoleva tüki asemele. Selle tüki valmistamine oli paras pähkel.
Lisaks tegelesime pahteldamisega. Poest ostetud pahtel on valmistatud P3 tüüpi liimist ja tamme saepurust. Lisaks vestsime korke. Naelaavad puurisime puuriga suuremaks, et servad saaks ühtlased ning korkisime pealt eile aardelaekalt/tühimikult eemaldatud puidu jääkidest, et toon ja süümuster sobiks.

Pahtel - P3 ja peen tamme saepuru

Korgitavad avad

Korgi valmistamine 

Valmis kork ja korgiproov

Esmaspäeval keerame ukse teistpidi ja teeme ilmselt teise küljega täpselt sama joru läbi.

Suursündmus. Päikesevarjutus. Ka siin see esines. Käisime kõik kordamööda lõuna paiku õues läbi päevinäinud keevitusmaski seda imetlemas. Ilm sellise ürituse jaoks oli suurepärane - soe, selge, päikseline.

Varjuv päike

Peale tööd külastasime Wroclavi kaubamaja mis oma olemuselt meenutab pisut Stockmanni Tallinnas ja ostsime kodustele ohtralt kohalikke shokolaade ja muud magusat.

Ja nüüd ootab ees nädalavahetus ning üle tuleb elada laiahaardeline kultuuriprogramm ja kellakeeramine. Lisaks ilmselt ka noorte hispaanlaste lärmakad peos ja hilisööni kestvad õhtusöögid, mis ujutava maja üle kõiksuguste raskete toidulõhnadega :D