Päev 1 - 15 märts - pühapäev
Piduliku sissejuhatusena peab alustama ikkagi eilsest päevast ning meie saabumisest siia kaunisse Wroclawi linna.
Algus oli paljutõotav - läbisime Tiinaga mõlemad väga põhjaliku turvakontrolli, mille käigus meid korralikult läbi kombati ning meie käsipagas sai tuttavaks uute vahenditega tuvastamaks keelatud aineid.
Lend ise nii Varssavisse kui ka Wroclawisse oli suht sündmustevaene ning igav. Kõrghetkeks oli 5-tärni päikeseloojang pealpool pilvi ja lennufirma poolt pakutav väike maius.
Lennujaamas vastas olnud onu toimetas meid ööbimispaika, mis meid esialgu oma askeetlikuse ja viledusega pisut verest välja viis, kuid ööune kvaliteeti eriliselt ei mõjutanud. Tänaseks oleme oma olukorraga peaaegu leppinud, kuigi ära kuluks üks laualamp ja Tiinale tükkivaba padi.
Ööbimiskoht asub suure, Mustamäe tüüpi elamurajooni servast algavas eramute rajoonis. Majas elavad peale meie terve trobikond noori hispaanlasi, kes on siin nagu meiegi erialapraktikal, kuid märksa pikemaks ajaks. Järelvalvet siin meie üle keegi ei pea. Ise vastutama ja korrastame. Suureks miinuseks on see, et ükski tuba ei käi lukku.
Päev 2 - 16 märts - teisipäev
Hommikul peale kaheksat alustasime koos oma isikliku kohaliku kontaktisikuga teekonda kesklinna, tutvumaks oluliste kohtumispaikade ja vajalike kontoritega. Reaalne praktika pidavalt algama kolmapäeval. Enne aga pidime läbima mõned kohustuslikud koolitused.
Kuna nende alguseni oli pool päeva aega ja meil oli juhust olla kesklinnas otsustasime tegeleda hommiku söömisega, jalutamisega ning tutvusime kergelt jaekaubandusega. Kui aga jõudsime ohutusõpetuse loengule selgus, et oleme mingi ime läbi omandanud veel paar vaba tundi, mille sisustasime taaskord linnapeal jalutamisega. Astusime sisse mõnda antikvariaati ning päeva üheks tähtsündmuseks võib lugeda tõusu St. Elizabethi kiriku torni vaatusplatformile. Tiina küll suhtus algselt minu entusastlikusse plaani ja paluvatesse silmadesse mõningase kahtlusega, avaldades arvamust torni liigse kõrguse kohta, kuid lasi end siiski kaasa vedada ning kahetseda meil ei tulnud. Tõus torni ja laskumine sealt olid küll rasked, kuid usun, et vaeva väärt.
Peale seda oligi aeg olla pisut asjalikum ning ära kuulata üldine loeng Poola haldusjaotuse ning olude kohta ning seejärel vaadata terve ports ohutust puudutavad videod.
Päeva teiseks kõrghetkeks võib lugeda poola keele kursust, kus me Tiinaga oma keeled põhjalikult sõlme väänasime ning müstifitseeritud ilmetaga lahkusime, olles veendunud,et see poola keel pole mitte lihtsate killast. Katsuge ise hääldada numbrit 33 - tzydziszni trzy (tzõtzietsci tzõ) või lihtlabane 9 - dziewięć (tzievendš). Ning ametlik tere päevast dzień dobry (dcien dobrõ) kõlab mitteametliku część (tšeštš) kõrval käkiteona.
Homme ootab meid ees põnev külastus arsti juurde ning sellest ja muudest juhtumisest jutustab teile juba Tiina.
Head ööd! Dobranoc!
Wroclawi raekoda |
Kaunis stiilinäide arhitektuurist vanalinnas |
On nii soe, et umbrohi juba lokkab. |
Turist Tiina imetlemas Wroclawi linna St. Elizabethi kiriku torni vaateplatformitl |
Ja see mida ta seal tornist siis nägi. |
St Elizabethi kiriku kirju katus |
Wroclawi sümboliks on päkapikud. Terve linn kubiseb nendest miniatuursetest kujukestest. Üks stiilinäide. |
Tagasivaade St Elizabeti kirikule ning esiplaanile jäävad Gooti Hansel ja Barokki Grete. Väravakaar sümboliseerib käest kinni hoidmist. |
No comments:
Post a Comment